Soomaa Rahvuspark

Tutvustus:

1993 aastal rajatud Soomaa rahvuspark on  suuruselt teine rahvuspark Eestis. Pärnu ja Viljandimaa piiril paiknev Soomaa on oma suurte, inimtegevusest pea puutumatute rabade ja looduslikes sängides jõgedega üheks Eesti looduse pärliks. Soomaa piirkonda jääb lisaks rahvuspargile hulgaliselt kultuuriloolisi väärtusi: Suure-Kõpu mõis, Tori hobusekasvatus ja Kurgja talumuuseum, mille seovad ühtseks tervikuks piirkonna ettevõtete eripalgelised ja aastaajale sobivad loodusturismiteenused. Omal käel matkajatele on Soomaa rahvuspargis ja selle lähipiirkonnas Kurgjast Viljandi ja Pärnuni kokku üle 50 erineva külastajale suunatud RMK puhkerajatise, mis avatud igaühele. ( Vaata täpsemalt:www.soomaa.ee )

kevadvarakevad rabas

Autor: Aivar Ruukel

Viis aastaaega:

Soomaa oma eriilmelise maastiku, rabade, jõeluhtade ja luidetega on uus ja ootamatu igal aastaajal. Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajani öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Kui hommikul sängist tõustes jalad vette sulpsasid, siis öeldi ennevanasti: “Näe, külaline toas!“. Suurvee aegu on maastik ligipääsetav peamiselt kanuu, kajaki või haabjaga, pakkudes vaateid aladele, kuhu muidu pääseb vaid talvel lume ja jääga. Jõed ja jõeäärsed luhaheinamaad koos soometsadega on säilitanud oma loodusliku ilme ja ürgsuse. Nii võib suurveeaegu vaikselt jõel liueldes näha loomi ja linde, kes muidu metsasügavuses või jõeäärsete puude varjus suvel inimsilmale märkamatuks jäävad.

5aasta-Kanuuga raudna jõe kallastel
Autor: Aivar Ruukel

Kevadine suurvesi tõuseb vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned paigast. Jõed ja nende tulvad on Soomaal aidanud kaasa mitmete traditsioonide kujunemisele ja püsimisele. Üheks ilmekamaks neist on ürgne ühepuupaat ehk haabjas, mille valmistamise oskus on säilinud tänini. Endistel aegadel valmistuti varakevadiseks suurveeks aegsasti - leiba küpsetati mitu tegu, puuriidad köideti aedade külge, viljakirstud tõsteti pukkidele ning põrandatele pandi risti lauad ja löödi need nii kinni, et võimalik vee tõus neid paigast ei viiks - kõrge veeseis püsis vahel paar nädalat. Soomaal on eluhoonedki ehitatud teisiti, kui mujal eestis – eesuksega jõe suunas, sest sealt tulid külalised ja sedapidi mindi ka viimsele teekonnale. 

 

Liitu uudiskirjaga

Täname liitumast!

Broneeri majutus