Looduspuhkus

Eesti suvepealinn, Pärnu, on eelkõige tuntud oma sooja ja valge liivaranna poolest. Lisaks kaunile rannale on linna uhkuseks avarad rohelised pargid ja pikad puude alleed, mida mööda on hea jalutada või jalgrattaga sõita. Terve Pärnu linna mere äärne ala on looduskaitse all ja selle imetlemiseks on loodud kergliiklusteed, matkarada ja vaatetornid. Looduse ja keskkonna tundma õppimiseks tasub külastada linnas asuvat  murukatusega Keskkonnahariduskeskuse ökomaja.

Pärnu maakonnast leiad looduslikud rannad, vaiksed lõputult laiuvad rabad ja iidsed metsad. Sind ootavad rohked matkarajad ja linnuvaatlustornid. Kevaditi pakub Soomaa Rahvuspargi üleujutus, rahvasuus tuntud kui Soomaa viies aastaaeg, unustamatuid vaatepilte. Pärnumaa loodus on tihedalt seotud kultuuri ja ajalooga, mis koos on ühendatud Romantiliseks Rannateeks. See on teekond, mis kulgeb mööda 250 kilomeetri pikkust Pärnumaa rannikut, põigates vahepeal nii Kihnu saarele kui ka sisemaale.

Valik elamusi looduses:

PärnuPärnuPärnuPärnu

Filtrid

Kokku leitud: 38
Sorteeri:

Allikukivi koopad

Allikukivi, Allikukivi küla, Saarde vald, Pärnu maakond
Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana. Varusta end taskulambiga ja mine vaata seda salapärast kohta lähemalt! Huvitav teada! Muistendi järgi olevat selle koha peal maa alla vajunud jõukas talu, karistuseks selle eest, et pererahvas pulmapeo ajal kerjusele almust ei andnud.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Jalgsimatk Kihnu saare looduses koos lugude ja legendidega

Tolli, Sääre küla, Kihnu vald, Pärnu maakond
+372 527 7380
Tule ja tuuluta oma meeli ning matka koos atesteeritud loodusgiidiga mööda metsikut Kihnut! Retked kulgevad mööda Kihnu omapärast rannajoont, kuhu saare külalised tavaliselt ei satu. Tutvume Kihnu loodusega, mis olenevalt aastaajast pakub erinevaid muljeid ja värve. Uurime saarele iseloomulikke taimi ja puid, vaatame, mida leiab liivalt või mis paistab merelt. Räägime juurde lugusid ja legende Kihnu saare minevikust ja olevikust. Tunnetame Kihnut kõigi meeltega! Lisavõimalusena saab kehakinnituseks tellida ehedat Kihnu toitu või sauna Tolli turismitalult! Hind kehtib grupile kuni 10 inimest.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Jõesuu rippsild

Limbo, Jõesuu küla, Tori vald, Pärnu maakond
Jõesuu küla Pärnumaal on oma nime saanud jõgede järgi. See on koht, kus Navesti jõgi suubub Pärnu jõkke. Jõesuu rippsild viib üle Pärnu jõe ning on Pärnumaa pikim rippsild. Sild on 67,5 m pikk ja see ehitati 1975. aastal.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Kasari luht ja Kloostri vaatetorn

Kloostri küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond
+372 472 4236
Kasari jõe vasakul kaldal asuvast tornist avaneb vaade avarale jõeluhale, kus kevadise üleujutuse ajal peatuvad pardi-, hane-, luige- ja kurvitsaliste parved. Suvel lendab siin ligiduses pesitsevaid toonekurgi ja kotkaid, tihti võib näha luhas toimetamas ka põtru ja metskitsi. Vaatetorn on 16m kõrge (endine piirvalvetorn), metallkonstruktsiooniga, üleval on lahtine vaateplatvorm. Torni juures 1 infostend. Hea teada: kevadeti ei pruugi torni kuiva jalaga pääseda.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Kihnu tuletorn

Pitkänä la, Rootsiküla, Kihnu vald, Pärnu maakond
+372 514 8835
Kihnu tuletorn ehk kohalikus keeles puak jääb saare kõige lõunapoolsemasse tippu Pitkänä ninale. Tuletorn toodi siia 1864. aastal osadeks lahti monteerituna Inglismaalt ja pandi kohapeal uuesti kokku. See on üks neljast meie randade säilinud malmtuletornist. Torn on valge, koonilise kujuga ning varustatud laternaruumi ja rõduga. Tule kõrgus merepinnast on 29 m. Huvitav teada! Torn on ehitatud samal ajal Vormsi ja Virtsu tuletornidega ning nendega ka välimuselt sarnane. NB! Tuletorn on ajutiselt suletud renoveerimiseks, kuid alates 2019. aastast on torn külalistele jälle avatud ja inimesed pääsevad üles imetlema kaunist vaadet.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Lindi looduskaitseala vaatetorn

AUDRU METS, Kavaru küla, Pärnu
Lindi looduskaitsealale saab pilgu heita maantee lähedalt vaatetornist, matkaradu seni kahjuks ehitatud pole. Soos võib vabalt liikuda, kuid õrnale maastikule kahju tekitamata. Vaatetorni kõrval asub katusega puhkekoht, kus hea jalga puhata või keha kinnitada. Pärnu-Tõstamaa maantee ääres asuva 11 000 ha suuruse Lindi Looduskaitseala südame moodustab Lindi raba oma väikeste maaliliste järvekestega. Lisaks on siin palju erinevaid taime- ja linnuliike, sookooslusi ja neid ümbritsevaid metsi (üle 20 erineva tüübi!). Hea teada! Soo lõunaosa on mustika- ja jõhvikarikas, sügiseti on siin palju seeni.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Linnuvaatlus koos Estonian Nature Tours' ga

Linnuse tee , Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnu maakond
+372 477 8214
Estonian Nature Tours pakub vapustavaid looduselamusi nii eestlastele kui välismaalastele. Ettevõte on spetsialiseerunud linnuvaatlusele, loomavaatlus tuuridele ja teistele metsapuhkuse ja eluslooduse vaatlemise ekskursioonidele.  Linnuvaatlust pakutakse eelkõige linnuparadiisina tuntud Matsalu rahvuspargis ja Läänemaal kuid kõiki teenuseid pakutakse üle Eesti. Mitmepäevased linnuvaatlustuurid sisaldavad tranfeeri, majutust, toitlustust ja proffesionaalset linnugiidi teenust. Tuurid tuleb eelnevalt broneerida: http://bit.ly/birdwatchingestonia. Võimalik on tellida privaatseid linnuvaatlustuure.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Manija maastikukaitseala ja saarekeskus

Manilaiu t - Manija Kül, Manija küla, Pärnu
+372 514 8917
Pärnumaa suuruselt teine saar Manija on vaid 4,5 km pikk ja 0,5 km lai. Kogu saart katab 1991. aastal loodud Manija maastikukaitseala, mis on omalaadne just sellepoolest, et siin ei tule inimtegevust mitte piirata vaid hoopis julgustada kohalikke arendama karjakasvatust, et taastuksid ja püsiksid sealsed pärandkultuurmaastikud. Saare loodusväärtuseks on haruldaste taimede kasvualad, rannikulindudest rõkkavad rannaniidud ja kõlavad kõrekontserdid. Saarel asuvad neli rändrahnu on ühtlasi ürglooduse objektid. Informatsiooni Manija saare looduse, rahva ja kultuuri kohta saate Manija saarekeskusest.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Matsalu rahvuspark ja looduskeskus

PENIJÕE MÕ, Penijõe küla, Lääneranna vald, Pärnu maakond
+372 472 4236
Matsalu rahvuspark (48 610 ha) on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti rahvuspark rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, Kasari jõe alamjooksu, kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Matsalu rahvuspargi aladel on hulgaliselt loodusradasid ja 7 linnuvaatlustorni. Rahvuspargi külastuskeskus asub Lihula külje all, renoveeritud Penijõe mõisas. Looduskeskuses on üleval ekspositsioon ning õppeklass loodushariduslikuks tegevuseks.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Pärnu muul

Muuli tn 8A - PÄRNU TULE, Pärnu linn, Pärnu
Pärnu on alati olnud oluline sadamakoht. Takistamaks liiva kuhjumist jõe suudmealasse, rajati 1769. aastal keisrinna Katariina II käsul palkidest muulid. 1863-64 valmisid uued kivimuulid, mille kivid veeti kohale Häädemeeste ja Kihnu randadest. Mõlema muuli pikkuseks kujunes pisut üle kahe kilomeetri. Pärnu sümboliks on kujunenud jõe vasakul kaldal asuv muul. Muulil on romantiline oreool armastajate jalutamispaigana, samas enne muulile minemist kontrolli veetaset! Aeg-ajalt jääb muul tervikuna vee alla, kuid madala veeseisuga on näha isegi varasema puitmuuli postide otsad.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Retk Viruna tammeringide juurde (Quard of rings)

Viruna, Kiraste küla, Tõstamaa vald, Pärnu maakond
+372 445 7751
Kuidas ennast vabastada stressist ja väsimusest? Aitavad maa, päike, vesi, õhk, tuul, vihm. Viruna lähistel leiad puutumatu looduse ja müstilised „tervendavad“ tammeringid. Talu lähedal on kaks ringi, kolmas on 1,5 kilomeetri kaugusel.  Paiga muinasjutulist ja mütoloogilist ajalugu rõhutavad peremehe poolt jutustatud lood endistest elanikest. Tutvustame ka vanu uskumusi, näiteks et parim rohi naiste sigimatuse vastu olevat rituaal täiskuul tammeringis. Pärast matka võite tellida eine või lõuna.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Seikle Vabaks linnuvaatlus Pärnu lahe põhjarannikul

AUDRU METS, Kavaru küla, Pärnu
+372 5650 0550
Pärnu lahe põhjarannik on väga mitmekesine, sest siin esineb nii rabadele kui mererannikule iseloomulikke linde: merikotkas, must toonekurg, väike konnakotkas, sookurg, sarvik-pütt, teder, jne. Siin asuvad Lindi looduskaitseala, Kastna kadastik ja Kavaru rannaniiduala koos linnuvaatlustornidega. Retk sisaldab: * Matkajuhi teenus * Kerge eine * Binoklid * Linnumäärajad Oodatud on kõik uudishimulikud inimesed, loodussõbrad või algajad linnuvaatlejad sõltumata vanusest! Telli juurde majutus, saun ja söök Maria talus või räätsamatk rabas! Hind kehtib alates 6 inimesest. Alla 6 inimese hind kokkuleppel.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Seikle Vabaks räätsamatk Lindi rabas

AUDRU METS, Kavaru küla, Pärnu
+372 5650 0550
Lindi raba asub 1100 ha suurusel Lindi looduskaitsealal. Kuna Lindi rabamaastikule ei ole ehitatud ühtegi laudteed, siis annavad just räätsad võimaluse nautada selle raba maailist ilu! Kui on õnne, võime raba peal kohata metsloomi või nende tegevuse jälgi. Teeme tiiru raba peal ja seikleme laugaste vahel. Lõpuks võtame suuna vaatlustorni, kus einestame ning naudime vaadet kaunile rabamaastikule. Matk sisaldab: * Matkajuhi teenus * Ettevalmistatud marsruut * Kerge eine * Räätsad Telli matkale juurde majutus, saun ja söök Maria talust! Hind kehtib alates 6 inimesest. Alla 6 inimese hind kokkuleppel.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Seikle Vabaks räätsamatk Soomaa Rahvuspargis asuvasse Toonoja rabasaarele

Poe, Aesoo küla, Tori vald, Pärnu maakond
+372 5650 0550
Toonoja rabasaar asub Soomaa Rahvuspargi suurimas rabas, Kuresoo rabas. Toonojasid on kokku 3. Esiteks on olemas rabaküla, kus väidetavalt elati juba kiviajal ja kus tänapäeval on ainukeseks säilinud ehitiseks saunamaja. Teiseks on Toonoja rabasaar, mida nimetatakse Eestimaa üksildasemaks kohaks. Kolmandaks on aga oja, mis on oma nime andnud ka esimesele kahele. Matk sisaldab: *matkajuhi teenused *räätsad *toekas kõhutäis looduses Lisaks muidugi unustamatut elamust! Matk kestab ca 5-6h. Võimalus juurde tellida majutust, sauna ja õhtusööki. Hind kehtib alates 6 inimesest. Alla 6 inimese hind kokkuleppel.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Seikle Vabaks viib avastama Soomaa Rahvusparki! Matkame jalgsi, räätsade, kanuu või kajakiga!

Riisa küla, Tori vald, Pärnu maakond
+372 5650 0550
Viime Sind aastaringselt avastama ilusamaid kohti Soomaa Rahvuspargis ning räägime põnevamaid lugusid kohalikust elust-olust! Mida meiega matkates saad? * kvaliteetse matkajuhi teenuse * kosutava eine vabas looduses * võimalusel külastame Soomaa Rahvuspargi looduskeskust * matkame jalgsi laudteel * ronime vaatetorni rabavaadet imetlema * proovime räätsadel matkamist rabas * naudime lühikest veematka kajaki/kanuuga Matk kestab ca 5h, miinimum grupi suurus 2 inimest. Pakume ka transfeeri Pärnust Soomaale kuni 6-le inimesele, hind 5 eur/in! Matka hind kehtib alates 6 inimesest, alla selle hind kokkuleppel!
Mine kodulehele
LOE EDASI

Soomaa.com Koprasafari ehk kanuuretk õhtusel Soomaal

Riisa Rant, Riisa küla, Tori vald, Pärnu maakond
+372 506 1896
Koprad eelistavad tegutseda ööhämaruses ja puhata päevavalguse ajal. Seetõttu toimuvad kanuuga kopramatkad õhtusel ajal kui koprad on alustamas oma aktiivsemat tegevust aga inimsilm veel seletab seda mis ümbruses toimub.  Giidi poolt juhitud õhtused kanuumatkad algavad juunis-juulis kell 20, muudel kuudel kell 19 Riisa rantšo külalistemaja juurest. Külalistele kes peatuvad Pärnus pakume ka veoteenust, võtame teid eelnevalt peale Teie hotellist.  Matk kestab 3-4 tundi, hinnas giid ja kanuuvarustus. Hind 1 inimene 100 €, grupp 2-4 in 50 €, 5-9 in 40 € inimene. Transport Pärnust 20 € inimene.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Soomaa.com giidiga räätsamatk Soomaal

Riisa Rant, Riisa küla, Tori vald, Pärnu maakond
+372 506 1896
Räätsamatkal osalejad saavad jalga paari räätsasid ning matka juhib kohalik loodusmees, kes jagab näpunäiteid ja räägib põnevaid lugusid Soomaast. Saad kogemuse kuidas liikuda sellistes kohtades, mis muidu on ligipääsmatud. Huvitav teada: Räätsasid kasutasid juba ammu enne meid meie esivanemad ikka selleks, et rabas kergemini liikuda. Matka kestvus on 2-5 tundi. Matka hind sõltub grupi suurusest. NB! Me ei tee räätsamatku kevadisel lindude pesitsusajal Jüripäevast Jaanipäevani.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Valgeranna vaatlustorn

DOBERANI K, Valgeranna küla, Pärnu
Valgeranna on ajalooliselt tuntud oma ilusate valgete liivadega randade poolest. Siinne puutumata loodus ning rohked aktiivse puhkuse veetmise võimalused toovad siia hulgaliselt suvitajaid ja sportijaid. Kaunis promenaad viib parkimisplatsilt otse mere äärde, kust leiate kolme vaateplatvormiga, 9 meetri kõrguse ümmarguse vaatlustorni, mille tipust lisaks loodusele ka hea ujujaid vaadata ning seikluspargis seiklejaid jälgida.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Vana-Pärnu linnuvaatlustorn

Vana-Pärnu, Pärnu linn, Pärnu
Vana-Pärnu luhal, jõe ja mere piiril asub 8 m kõrgune linnuvaatlustorn, kust näeb nii rannaroostikus, rannaniidul kui merel viibivaid linde. Aasta erinevatel aegadel võib siin kohata üle 100 eri linnuriigi. Tornist avaneb huvitav vaade ka Pärnu jõe suudmele, muulidele ja pikale liivasele rannaribale.  Siit saab minna jalutama ühele Pärnu kivimuulidest. Parklast tornini ja tagasi on umbes üks kilomeeter kõndimist, sealsamas on ka ujumisrand. See on hea sihtkoht pikemaks jalutuskäiguks või rattasõiduks. Teel saab tutvuda Vana-Pärnu linnaosa väikeste armsate tänavatega.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Virtsu tuletorn

VIRTSU TUL, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond
Alt valge ja ülevalt punase neljatahulise betoontorni kõrgus jalamist on 18 meetrit ja tule kõrgus merepinnast on 19 meetrit.Esimene tuletorn oli punane 25 meetri kõrgune metalltuletorn, mis püstitati 1866. aastal. Tegemist oli Gordoni tüüpi tuletorniga, mis monteeriti kokku tehases valmistatud osadest. Torni lasid õhku Vene väed 1917. aastal. Pärast ajutist puitsõrestiktuletorni valmis 1924. aastal 19 meetri kõrgune raudbetoontuletorn. Ka see õhati. Praegune torn pärineb aastast 1951, see on neljas tuletorn Virtsus. Tuletorn on vaadeldav vaid väljaspoolt, vaata Virtsu sadama aeropanoraami siit.
Mine kodulehele
LOE EDASI

Liitu uudiskirjaga

Täname liitumast!

Broneeri majutus