Kihnu saar

Kihnu on Liivi lahe suurim saar ja suuruselt seitsmes Eestis. Saare pindala on 16,9 km², olles 7 km pikk ja kuni 3,3 km lai. Lähim mandripunkt, Tõstamaa poolsaare Lao maanina on Kihnust 10,2 km kaugusel, lähim asustatud ala on Manija saar ehk Manilaid 7,5 km kaugusel.

Kihnu saarel on neli küla: Lemsi küla, Linaküla küla, Rootsiküla küla ja Sääre küla. Idaosas asuvas Lemsis on sadam, mille kaudu toimub põhiline liiklus mandri ja saare vahel navigatsioonihooajal. Saare lääneosas asuvas Linakülas on haigla, koolimaja, koduloomuuseum, kirik ja uus rahvamaja, kus asuvad ka raamatukogu ja vallavalitsus. Sääre küla asub saare põhjaosas ja keskel, siin asub sidejaoskond, poed ning Kurase keskus. Põhjaosas asub ka lennuväli. Lõuna-Kihnus asuvas Rootsikülas paiknevad Kihnu Jõnnu mälestuskivi, ilmajaam ja majakas.

Kultuur

Kihnu on iidne meresõitjate, kalurite ja hülgeküttide saar. Paljude aastate jooksul on Kihnu mehed veetnud suure osa ajast merel ja jätnud saare asjad naiste ajada. Kihnu naistest on saanud saare käsitööd, tantse, mänge ja muusikat sisaldava kultuuripärandi kaitsjad ning edasikandjad. Omavalmistatud Kihnu rahvariideseelik ehk kört on tänaseni nende igapäevane riietusese.

Autor: Mark Soosaar

 

Tänapäeva kihnlase elu reguleerivad normid muutuvad koos aja ja inimestega, kuid paljuski järgitakse esivanemate tarkusi. Iidseimateks ja muutumatuna püsinuiks on abiellumisega seotud traditsioonid koos kolm päeva kestvate pulmadega, aga ka paljud teised traditsioonid ning rituaalid, mida järgitakse nii jaanipäeval, mardipäeval, kadripäeval kui muudelgi kalendripühadel. Nii on rahva- ja kirikukalendri tähtpäevad eriti põnev aeg saare külastamiseks.

 

Autor: Mark Soosaar

Vaatamisväärsused

Vana kirik (õigupärast kabel) asus saare põhjatipus kõrgemal liivakaldal. Legendi järgi hävis see Põhjasõja ajal tulekahjus (1700-1710). Vanakiriku mäelt on leitud ka tolleaegne matmispaik nn maa-alune kalmistu. Luterlik kirikureform jõudis Kihnu Rootsi valitsemise algul 1530.a paiku. Uus kabel ehitati saare keskele umbes praeguse kiriku kohale. 1624 asutati samasse abikirik.

1840.a alanud usuvahetusliikumise käigus läksid kihnlased massiliselt õigeusku. Tsaari ukaasi kohaselt anti kivist kirikuhoone õigeusu kogudusele, hoonele ehitati sibulkuppel. Kiriku ümber olev aed ja värvilistest tellistest värav on ehitatud selle sajandi algul.

Kalmistu on kihnlaste jaoks sama püha koht kui kirik. Sinna minnakse vaikselt, mitte kunagi pärast päikese loojumist, et surnuid mitte häirida. Tänapäeval kasutusel olevalt surnuaialt leiab riste, millel surmaajaks on märgitud 19. sajandi lõpp. Surnuaia peavärava lähedale on maetud kuulus kapten Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn, kelle põrm toodi Taanist Kihnu 1992.a. Tema kõrval puhkab Jõnnu viimase laeva "Rock-City" saarlasest puusepp Karl Jerkwelt. Jõnnu mälestuskivi on püstitatud kapteni kodukohta Rootsikülla märkimaks kange mehe sünnikohta.

Kihnu muuseum asutati 1974. a. vanasse koolimajja. Väljapanekuid eksponeeritakse neljas ruumis. Ühes majapooles on Kihnu naivistide loomingut ja kuulsaid Kihnu mehi – kodu-uurija Theodor Saart, metskapten Enn Uuetoad, hõbedasepp Peeter Rooslaidu tutvustav väljapanek ja teises pooles kõik igapäevaelu puudutav: tööriistad, rõivad, käsitöö, mööbel. Muuseumi fondi suuruseks on üle 700 eseme.

Esimene teade Kihnu kooli kohta pärineb aastast 1777. Tänapäevane kool valmis 1972 ja praeguse väljanägemise sai maja 1998. aastal kapitaalremondi käigus. Koolis õpib 69 õpilast, keda õpetab 8 õpetajat. Peale riikliku õppeprogrammi õpitakse kihnu murdekeelt ning  tüdrukud omandavad algteadmisi Kihnu rahvuslikus käsitöös. Auväärse tunnustusena võitis Eesti riigi 2009. aasta keeleauhinna Kihnu „Aabetsi“ väljaandmine, mis seob kihnu murdekeele ja kihnulikud ütlused sealse olustikuga, aitab alal hoida esivanematelt päritud kõnepruuki ning on ehe näide Kihnu kultuurilise ja keelelise eripära säilitamisest ning väärtustamisest.

Autor: Urmas Luik

Kihnu tuletorn, mis asub saare lõunatipus Pitkänä neemel, on Inglismaal valmistatud detailidest kokku monteeritud 1864. aastal. Kihnlased kutsuvad tuletorni puagiks, nn puagivahid on läbi aegade olnud enamasti venelased. Tuletorni kõrgus mere- ja maapinnast on vastavalt 31 ja 29 m.

Autor: Mark Soosaar

Lisaks Sangelaidudele (kümnele laiule saare loodeosas) on looduskaitse alla võetud kaks rändrahnu: Kassikivi ehk Kihnu Kassikivi ümbermõõduga 4,5m ja Liiva-aa Suur Kivi ehk Kihnu Liivaaia Kivi ümbermõõduga 12m.

Äramärkimist vajavad kaitse all olevad neli väga vana puud: Koksi talu maadel kasvab vana tamm, mille ümbermõõt on 3,1 m ja kõrgus 26 m. Kihnu mõisaaseme kolme suure pärna ümbermõõdud on 3,2; 2,5 ja 2,3 m ning kõrgused 17; 17 ja 16 m.

Kihnu on väike saar, mille avastamiseks sobib kõige paremini jalgratas – Sul on võimalus nautida rahu ja vaikust mööda metsateid sõites ning läbida vahemaid kiiremini kui jalgsi. Muuseum, kalmistu ja õigeusukirik asuvad lähestikku Linakülas, tuletorn ning legendaarse metskapteni Kihnu Jõnnu mälestuskivi jäävad juba kaugemale lõunasse. Kui sul ei ole isiklikku ratast või sa ei viitsi seda kaasa tassida, siis laenuta see kohapealt! Rattaid laenutavad majutuskohad. Lisaks pakutakse giidiga ekskursioone, autoringsõite, folkloorikontserte, mere- või kalaretki lappaja paadiga.

 

Manija

Manija on otsekui Kihnu väikevend ja manijalased kihnlaste rahvakilluke. See väike kivine saareke oli sajandeid mandri mõisa heinamaa ja kalurite peatuskoht. 1933. aastal, mil Kihnu saar kihnlastele kitsaks jäi, kolis siia 22 peret. Sellest tulenevalt on kultuurilised seosed nende kahe saare vahel väga tihedad. Praegu elab saarel alla 40 elaniku ning mitmed majapidamised on kasutusel suvilatena.

Piki kogu saart kulgeb  rändkivirikas seljandik ja sellel saare ainuke tee. Saare keskel tee ääres asub ka Pärnumaa suurim rändrahn Manija Kokkõkivi. Saare edelatipus päris mere piiril trotsib tuuli 1933. aastal ehitatud kaheksa meetrit kõrge tuletorn. 2008. aastal avati Vaigu talus Manija Saarekeskus, kus on ka raamatukogu ja muuseumituba.

Umbkaudu viie kilomeetri pikkuse saarekese jalutab tipust tipuni läbi mõne tunni ja ühepäevase käiguga. Et Manija oma kõige laiemast kohast vaid pool kilomeetrit lai on, paistab tee pealt kõik kenasti kätte. Manija pakub aga ka vaikset looduslähedast puhkamisvõimalust ning külalisi on vastu võtmas õdus Riida turismitalu.

 

Loe lisaks

Kihnu valla koduleht  www.kihnu.ee

SA Kihnu Kultuuri Instituut www.kihnuinstituut.ee

SA Kihnu Kultuuriruum www.kultuuriruum.ee

 

Majutus Kihnus

Tolli turismitalu
Palkmaja, ait (kokku 6 tuba, 15 voodikohta) ja lakapealne
Sääre küla
+ 372 52 77 380
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.kihnukallas.ee

Rock City Külalistemaja
Peamaja ja saunamaja (kokku 11 tuba, 28 voodikohta)
Sääre küla
+372 44 69 956
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.rockcity.ee

 

Kuraga Kodumajutus
2 tuba (5 voodikohta), köök ja dušš
Rootsiküla küla
+372 52 914 92
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.kuraga.eu

Linaküla rannakämping ja telkimisplats
20 kämpingmaja (43 voodikohta), dušš ja ühisköök
Kihnurand AS
+372 52 55 172
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.kihnurand.ee

Kaalu Puhkemaja
2 tuba (4 voodikohta)
Lemsi küla
+372 51 44 610
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Sadama  öömaja
Endine suitsutšehh (6 tuba, 13 voodikohta)
Sääre küla
+372 50 92 567
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Pihlaka Kodumajutus
2 maja, 6 voodikohta
Linaküla küla
+372 52 88 258
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
pihlakakodumajutus.onepagefree.com

Toitlustus Kihnus

Kurase kohvik
Avatud juunist-augustini kell 10.00-01.00
Sääre küla
+372 52 55 172
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.kihnurand.ee

Rock City külalistemaja kõrts (ettetellimisel)
Sääre küla
44 69 956
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.rockcity.ee

Tolli Turismitalu
Kihnupärase talutoidu ja kalalõuna tellimisvõimalus
Sääre küla
+ 372 52 77 380
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.kihnukallas.ee

Rannakämpingu söögikoht
Linaküla
Roost katusealused, suitsuahi ja väike köök (ainult ettetellimisel, min 20 inimest, max 300)
Kihnurand AS+372 52 55 172
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.kihnurand.ee

Kuidas pääseb Pärnust Kihnu ja Manija saarele

Kihnu saab kevadest kuni sügistormideni laevaga kas Pärnu või Munalaiu sadamast (asub Pärnust 50 km). Pärnust minnes on sõiduaeg 2,5 tundi, Munalaiust 1 tund. Laeva ajad ja hinnad leiate Kihnu Veeteede leheküljelt www.veeteed.com. Laeva peale saab minna ka autoga.

Talveperioodil toimub transport Kihnu lennuühenduse teel. Lennugraafik ja piletiinfo internetis asub leheküljel www.parnu-airport.ee. Pärnu Lennujaama pääseb bussiga nr 23 (www.bussipark.ee). Info ja piletite broneerimine toimub läbi Kihnu Lennuvälja (mõlemal suunal) iga päev kell 8.00-15.00. Telefon 44 69 946, +372 50 333 15. NB! Lennuväljal peab olema vähemalt 30 min enne väljalendu!

 

Manijale sõidab Munalaiu sadamast liinilaev Manija Mann, vt www.tostamaa.ee Transport ning Kihnu Veeteede praam, vt www.veeteed.com. Lisainfot saab telefonilt +372 443 1069.